– Kuidas vaadata kaasaegset kunsti?
Tallinna Fotokuu ja Proloogkool esitlevad:
KUIDAS VAADATA KAASAEGSET KUNSTI?
Kursus täiskasvanutele
Loengud, kohtumised ja arutelud Tallinna Kunstihoones
3., 10., 17. ja 31. oktoobril kl 18-21
Kursus neile, kes naudivad kunstinäitusi, aga tunnevad, et sageli jääks nagu midagi puudu.
Kursus “Kuidas vaadata kaasaegset kunsti?” on mõeldud täiskasvanud kultuuriteadlikele inimestele, kes soovivad arendada arusaamist kaasaegse kunsti võtmeküsimustest.
Eestis ainulaadsel kursusel osaleja saab ülevaate kunstimaailma olulisematest sõlmpunktidest ning vajalikud “tööriistad” teoste lahti mõtestamiseks ning kunstist intelligentselt rääkimiseks. Eesmärgiks on õppida usaldama omaenese visuaalseid võimeid ja kogemusi, tuginedes omandatud taustsüsteemile.
Kursuse lähtepunktiks on Tallinna Fotokuu rahvusvaheline kuraatorinäitus Kahtluse varjud Tallinna Kunstihoones. Näitusel nähtu ja kogetu asetub loengute, arutelude ning külalislektorite abiga konteksti näidete varal Eestist ja laiast maailmast.
Kokku toimub neli kohtumist, kus põimuvad loengud, arutelud, praktilised ülesanded ning külalislektorite esinemised. Osalemistasu sisaldab väikeseid suupisteid ja klaasikest veini Eesti parimatelt söögi- ja joogipakkujatelt.
Kursuse läbiviija Maarin Ektermann on tunnustatud kunstikriitik ja kuraator, kes juhib muuhulgas saadet “Kunstiministeerium” Klassikaraadios, õpetab Eesti Kunstiakadeemias 20. sajandi kunstiajalugu ning erinevaid seminare kaasaegsest kunstist. Ektermann on ka kunsti ja kriitika liikumise Artishok üks eestvedajaid.
Kursuse hind: 85€ (sisaldab jooke ja suupisteid, mappi lugemismaterjalidega ning kutseid Tallinna Fotokuu sündmustele ja Eesti Fotokunstimessi VIP avamisele)
Registreerimine info@fotokuu.ee
TÄHELEPANU! Vaata sel nädalal kehtivat eripakkumist koostöös kultuurisõber Nordea fb lehega Viis tärni
Kursuse programm
Neljapäev, 3. oktoober: Sissejuhatus kaasaegsesse kunsti
- Mida üldse mõista termini all “kaasaegne kunst”? Kaasaegse kultuuri mitmekesisus ja arvamuste paljusus; kiusatus asetada see võrdlusesse väärika kunstiajaloo tippteostega (ja siin kipub kaasagene kunst laiema publiku silmis ilmselt kaotajaks jääma).
- Kuhu tõmmata kaasaegse kunsti piirid, võttes arvesse toimunud visuaalkultuuri plahvatust, kõrge ja madala vahelise piiri hägustumist, kunsti ja elu vahelisi piire teadlikult provotseerivaid praktikaid jms?
- Kuidas saada kunstiteoseks ehk kuidas omandab mingi artefakt/kavatsus/idee kunsti staatuse ning millised muutused see asi sel hetkel läbi teeb? Millised on võimalikud tagajärjed?
- Kes otsustab ehk kellel on voli nimetada midagi kunstiks? Millised on võimumehhanismid kunstimaailmas, millised on legitimeerimis-protseduurid? Kunstikriitika jõud ja jõuetus; kunstiajaloo kirjutamine näituste kaudu; uus kunstiajalugu, mis toetub lisaks kunstiajaloole semiootikale, psühhoanalüüsile, antropoloogile jms naaber-distsipliinidele.
- Kuidas suhtuda praegu kategooriatesse, mida kunstiga on tavapäraselt seostatud nagu “ilu” ja “ülevus”?
Esimese kohtumise juhatab sisse ringkäik näitusel koos kuraator Niekolaas Lekkerkerki enesega!
Neljapäev, 10. oktoober: Ülevaade kunstimaailma struktuurist ja toimimises
- Mida me nimetame “kunstimaailmaks”, kust see mõiste tulnud on ja mida tähistab?
- Pierre Bourdieu kultuurivälja teooria (kunstiväli selle sees); välja enesemääratlemine vastandudes majandus- ja poliitikaväljale, mida tähendavad erinevat liiki kapitalid (sotsiaalne, kultuuriline ja sümboolne)?
- Kes kunstimaailmas osalevad “agendid”, millised on nende positsioonid? Kunstnikud, kriitikud, kuraatorid, kogujad, produtsendid, publik – kuidas on nende rollid muutunud?
- Millest kunstimaailm koosneb? Kaks poolust, mis praeguseks hetkeks on omavahel lootusetult segunenud – institutsionaalne kunstimaailm ja sellel vastanduvad alternatiivsed/omaalgatuslikud praktikad (kultuuritehased, projektiruumid jms “nähtamatud”, ajutised formaadid).
- Kunstielu toimimine rahvusvaheliste sõlmpunktide kaudu – muuseumid, galeriid, messid, biennaalid, näitused jne.
- Kunstimaailma loksutanud lained ja trendid – biennaalibuum, muuseumibuum (mille järellainetuse näiteks on ka Kumu arhitektuurne lahendus!); “pöörded” – etnograafiline pööre, suhestuva esteetika pööre, hariduslik pööre, kriitiline pööre jne.
- Millised on kunstimaailmas kehtestatud nn etableerumise mõõdikud, astmed ja võimalused – mida tähendab “edu” selles kontekstis ja kuidas seda saavutatakse?
- … ja nüüd suunakem pilgud ka Eestile – siinne kunstielu peale tormilisi 90ndaid, kuidas teatud formaadid ja rollid siinses kontekstis töötavad / ei tööta; mis on puudu, mis on väga hästi ning millised on suurimad väljakutsed lähemas tulevikus.
Neljapäev, 17. oktoober: Kunstniku roll ühiskonnas
- Millised on erinevad / võimalikud kunstnikupositsioonid kaasajal?
- Kunstnik-teos-vastuvõtja mudeli muutumine, selle problematiseerimine, provotseerimine, ümbermängimine. Kunstnikust saab teos, publikust autor, kunstnik ja publik sulavad ühte ning teosest jääb alles ainult kavatsus – kuidas sellega kõige suhestuda?
- Kaasaegne kunstnik kui uus renessanss-inimene, multitalent, pidevalt positsioone vahetav trikster. Kunstnik kui uurija kui arhivaar kui sotsiaaltöötaja kui kritiseerija kui strateeg kui vaatleja kui aktivist kui osaleja kui geenius kui katalüsaator kui mõtestaja kui organisaator jne.
- Kunstniku eetika, vastutus, kohustused, ülesanded, motivatsioon.
- Kõiki neid ambitsioone arvesse võttes – milline on kunstniku roll kaasaegses ühiskonnas, millised on tema võimalused ühiskonda mõjutada?
- Arusaama muutumine kunstist kui puhtast jumalikust talendist ja kutsumusest – kunst kui töö. Mitte-materiaalse, intellektuaalse töö küsimus kaasajal laiemalt: prekaarne töö, loovklass, loovmajandus; kõige selle toimimine neoliberalismi tingimustes.
Neljapäev, 31. oktoober: Kunsti mõtestamise viisid, lähenemised, tööriistad
- Kunst ja filosoofia, kunst ja fenomenoloogia, kunst ja psühhoanalüüs, kunst ja antropoloogia, kunst ja esteetika, kunst ja kriitiline teooria jne.
- Kuidas muutub sama teos, kui seda vaadata läbi erinevate “teooriaprillide”?